Meyer nõuab elektrireformi: õiglus põhja ja lõuna vahel ohus!
Meyer nõuab elektrireformi: õiglus põhja ja lõuna vahel ohus!
Viimastel päevadel on Alam -Saksi keskkonnaminister Christian Meyer (rohelised) põhjustanud põnevust oma nõudlusega Saksamaa elektriturgu reformi järele. Ennekõike kritiseerib see praegust ühtlast elektritsooni, mis loob valede hinnasignaale ja saastab tugevalt põhjas tootjapiirkondi. Meyer saab toetuse Euroopa ülekandevõrgustiku operaatorite ühenduse "Disode-E". Assotsiatsiooni uues uuringus tehakse ettepanek jagada Saksamaa mitmeks elektrihinna tsooniks, eriti mudeliks, milles on viis tsooni, mida nimetatakse "DE5". Selle uuringu kohaselt võiks sellist reformi säästa igal aastal umbes 339 miljonit eurot, nagu [Fakt, et praegune hinnakujundus Saksamaa elektriturul põhineb eeldusel, on eriti piiklik. Praktikas näeb see siiski väga erinev välja: põhjas tuulerikkatel päevadel väheneb aktsiaturu hinnad, mis mõjutab ka lõunas asuvaid hindu, ehkki praegune ei jõua füüsiliselt sinna. See tähendab, et fossiilse elektrijaamu kasutatakse rohkem ja põhjas tuuleturbiine, mis võimaldab RedSiscatchi kuludel tõusta peaaegu kolme miljardi euroni aastas.
õiglus ja reformi toetamine
Meyer peab reformi mitte ainult majanduslikuks vajaduseks, vaid ka õigluse küsimuseks. Põhjas kannab energia ülemineku peamist koormust ja maksab samal ajal kõrged võrgulaengud. Samuti saab ta tuge teistelt föderaalsetelt osariikidelt, nagu Schleswig-Holstein, Bremen ja Mecklenburg-Western Pomerania. Eelkõige on Saksamaal kuum arutelu elektrihinnatsoonide kasutuselevõtu üle. Pigem toetab uus ELi uuring jaotust mitmesse elektripiirkonda. Sarnased mudelid on juba Rootsis tõestanud, kus riik on alates 2011. aastast jagatud neljaks geograafiliseks hinnatsooniks.
Nagu võib näha [Tagesschau] aruandest (https://www.tagesschau.de/wirtschaft/energie/strompreiszonen-100.html), võiksid sellised hinnadoonid aidata suuri piirkondlikke erinevusi paremini reguleerida elektritootmises. Põhjas tekib palju tuuleenergiat, lõunas aga suur nõudlus. Siiski on transpordiprobleeme, kuna võrgud on sageli ülekoormatud, mis nõuab gaasielektrijaamade täiendavat kasutamist lõunas. Need arengud suurendavad elektrihindu tervikuna ja koormavad nii tarbijaid kui ka ettevõtteid.
Vastupanu lõunast
Vaatamata reformi jõustamise eelistele on siiski tohutu vastupanu, eriti Baieri ja tööstusühendused. Keemiatööstuse assotsiatsioon (VCI) hoiatab pika ajalise ebakindluse eest, samal ajal kui DIHK kardab lõunapoolsete elektrihindade tõusu. Baieri riigikantsler Florian Herrmann kirjeldab reformiplaane kui "kogu Saksamaa asukoha riski". Meyer seevastu rõhutab, et ta ei muretse Baieri karistamisega, vaid pigem ummistuste vajaliku ülevaate pärast taastuvenergia ja võrkude laiendamisel.
Järgmise paari kuu jooksul võib olukord jätkuvalt halveneda, kui ELi tasemel kokkuleppeid ei jõuta. Komisjon kavatseb teha otsuse 2026. aasta kevadel, mis võiks märkimisväärselt mõjutada Saksamaa elektriturgu suunda. Vahepeal on arutelu elektriturureformi üle muutumas laiemas Euroopa arutelus üha olulisemaks. Reform hõlmab arvukalt muudatusi eeskirjades ja juhistes, mille eesmärk on suurendada tarbijakaitset ja edendada taastuvenergia integreerimist. Kui neid on arukalt rakendatud, võivad need meetmed olla Saksamaa ja Euroopa energia ülemineku jaoks väga olulised, näiteks [Energie.de] (https://www.energie.de/et/news-detailansicht/nsctrl/detail/mehre--und-und-integration-eund-uund-undtre.
| Details | |
|---|---|
| Ort | Deutschland |
| Quellen | |