Põhja-Saksamaa võitleb odavama valguse eest: Põhjast kõlavad tugevad hääled!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Põhja-Saksamaa valitsusjuhid nõuavad elektrihindade alandamiseks ja taastuvenergia edendamiseks erinevaid elektrihinnatsoone.

Norddeutsche Regierungschefs fordern unterschiedliche Strompreiszonen zur Senkung der Strompreise und Förderung erneuerbarer Energien.
Põhja-Saksamaa valitsusjuhid nõuavad elektrihindade alandamiseks ja taastuvenergia edendamiseks erinevaid elektrihinnatsoone.

Põhja-Saksamaa võitleb odavama valguse eest: Põhjast kõlavad tugevad hääled!

Arutelu elektrihindade üle Saksamaal võtab uued mõõtmed. Hamburgi, Schleswig-Holsteini, Bremeni ja Brandenburgi valitsusjuhid nõuavad valjuhäälselt Maailm ühtse elektripakkumise tsooni kaotamine. Selle nõudmise eesmärk on kehtestada erinevad elektripakkumise tsoonid, et alandada elektrihindu eelkõige Põhja-Saksamaal. Tuuleenergia põhjast on viimastel aastatel oluliselt kasvanud, kuid vajalike elektrivõrkude laiendamine lõunas jääb maha.

Nagu Hamburgi esimene linnapea Peter Tschentscher (SPD) selgitab, pakuvad erinevad elektripakkumistsoonid stiimulit elektrivõrkude ja taastuvenergia piirkondlikuks laiendamiseks. Ka Brandenburgi peaminister Dietmar Woidke (SPD) näeb võimaliku lahendusena elektrihindade jaotamist, eriti kui võrgu laienemine pidurdub. Eesmärk on selge: hea taastuvenergiaga piirkonnad peaksid kasu saama madalamatest hindadest, samas kui kõrgemate hindadega piirkonnad on survestatud oma võrkude ja taastuvenergia laiendamiseks.

Piirkondlikud erinevused fookuses

Vajadust erinevate elektrihinnatsoonide järele toob esile ka uus EL-i uuring. See soovitab jagada Saksamaa mitmeks elektripiirkonnaks, et reguleerida pakkumise ja nõudluse vahelist suurt tasakaalustamatust. Kui Põhja-Saksamaad on õnnistatud rohke tuuleenergiaga, siis lõunaosa vajab lihtsalt rohkem elektrit. Elektriliinide puudumine tähendab gaasielektrijaamade käivitamist lõunas, mis põhjustab hinna edasist tõusu päevauudised.

Praegune arutelu keerleb tsoonide optimaalse arvu küsimuse ümber. Näited teistest riikidest nagu Rootsi, mis on alates 2011. aastast jagatud neljaks hinnatsooniks, näitavad, et sellised mudelid võivad kindlasti töötada. Piirkondlike hinnatsoonide eeliseks oleks taastuvenergia parem kasutamine ja võrgu leevendamine, mis oleks eriti atraktiivne elektririkaste piirkondade ettevõtetele. ENTSO-E uuringu kohaselt võib erinevate hinnatsoonide kasutuselevõtt tuua kaasa miljoneid kokkuhoidu kogu Saksamaal Deutschlandfunk.

Kohta vastupanu

Nendele plaanidele tuntakse aga ka vastupanu. Eelkõige Baieri riik keeldub alati hindade jagamisest, sest kardetakse, et see võib lõunapoolsete ettevõtete jaoks ebasoodsasse konkurentsiolukorda seada. Ettevõtete jaoks tõusevad potentsiaalsed elektrihinnad suure nõudlusega piirkondades, mis võib viia nendest piirkondadest väljarändeni.

Kuigi föderaalvalitsus on praegu kinni ühtsest elektripakkumise tsoonist, näitavad uued arengud ja ettepanekud ümbermõtlemise vajadust ja kiireloomulisust. Elektri hind on 2025. aasta keskpaigas umbes 40 senti kilovatt-tunni kohta – veidi madalam kui eelmisel aastal, kuid siiski kõrgem kui enne 2022. aasta energiakriisi. Piirkondlikele hinnatsoonidele üleminek võib jätkusuutlikult parandada turustruktuuri ja edendada energia üleminekut.

Eks ole näha, kas poliitikud vastavad Põhja-Saksamaa osariikide häältele või jääb ühtne hinnatasoon edasi.

Quellen: