Kohutav rongiõnnetus Bremenis: tõkkepuu lahti, 19-aastane hukkus!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Surmaga lõppenud õnnetus Bremeni raudteeülesõidul: tõkkepuu avamisel hukkub 19-aastane noormees. Juurdlused on pooleli.

Tödlicher Unfall an einem Bahnübergang in Bremen: 19-Jähriger stirbt durch geöffnete Schranke. Ermittlungen laufen.
Surmaga lõppenud õnnetus Bremeni raudteeülesõidul: tõkkepuu avamisel hukkub 19-aastane noormees. Juurdlused on pooleli.

Kohutav rongiõnnetus Bremenis: tõkkepuu lahti, 19-aastane hukkus!

Augusti lõpus juhtus Bremenis raudteeülesõidul traagiline juhtum. Kokkupõrkes regionaalrongiga hukkus 19-aastane mees. Riigiprokuratuuri uurimine näitab, et tõkkepuu oli õnnetuse hetkel avatud, mis muudab õnnetuse asjaolud veelgi salapärasemaks. Tõkkepuu avamise põhjus on siiani ebaselge, mistõttu uuritakse nüüd raudteetöötajat kahtlustatuna ettevaatamatusest tapmises. Valju NDR Tegemist oli nõudmisel juhitava raudteeülesõiduga, mille eest vastutab väravavaht, kellele tuli pärast juhtunut šoki tõttu arstiabi anda.

Õnnetus jättis kohalolijate südamesse sügava augu, kui juht põrkas kokku rongiga ja lohises mitu meetrit. Õnneks ei saanud rongi umbes 150 reisijat vigastada, kuid juhtumi tõsidust ei saa vaielda. Raudteeülesõidukoht, kus see õnnetus juhtus, on näide nendes kohtades esinevatest ohutusprobleemidest.

Raudteeülesõidukohad ja nende ohud

Ülesõidud toovad endaga kaasa suurenenud riski. Valju TÜV Nord 98% kõigist surmaga lõppenud rongiõnnetustest toimub just sellistel ülesõidukohtadel. Saksamaal juhtus neis kriitilistes punktides 2023. aastal 154 õnnetust, mis on Deutsche Bahni ajaloo väikseima raudteeülesõidute arvuga aasta. Alates 1990. aastatest on õnnetuste arv vähenenud peaaegu kolmveerandi võrra, kajastades olulisi ohutusalaseid jõupingutusi. Sellest hoolimata näitab uuring, et üle 95% raudteeülesõitudel juhtuvatest õnnetustest on tingitud tähelepanematusest, ettevaatamatusest või teadmatusest.

Deutsche Bahn teeb koostööd föderaalvalitsuse ja teedeomanikega, et suurendada raudteeületuskohtade ohutust. Eelkõige on ohutuse parandamiseks mõeldud tehnilised kaitsemeetmed, nagu piirded ja hoiatustuled. Oluline on, et liiklejad oleksid riskidest hästi informeeritud. TÜV Nordi raudteetehnoloogia juht Stefan Pöting rõhutab, et raskeveokil pole kihutava rongi vastu mingit võimalust ning sageli alahinnatakse rongide pikki pidurdusteekondi. Kohalik rong, mis sõidab kiirusega 160 km/h, vajab peatumiseks umbes 700 meetrit.

Haridus ja teadlikkuse tõstmine

Raudteeülesõidukohtade ohutuse parandamiseks viib Deutsche Bahn läbi ühiskampaaniat "turvaline üle". Selle eesmärk on tõsta teadlikkust ohutusmeetmete tähtsusest videote, flaierite ja koostööga autokoolide kirjastajatega. Pöting hoiatab ka juhtide pettumuse eest, mis sageli tuleneb pikkadest ooteaegadest suletud tõkkepuude juures. Suurem riskiteadlikkus on vajalik, sest parem on jõuda sihtkohta liiga hilja kui üldse mitte jõuda.

See traagiline õnnetus Bremenis on kõigile liiklejatele karm meeldetuletus, et nad peaksid raudteeülesõidukohtadel tekkivaid ohte tõsiselt võtma. Uurimine käib ja põhjalik aruanne peaks andma täiendavat teavet selliste õnnetuste vältimiseks tulevikus.

Quellen: