Elektritüli põhja ja lõuna vahel: kas hinnad on varsti õiglased?

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Valitsusjuhid nõuavad Saksamaal elektrihinnatsoonide jagamist, et luua regionaalne õiglus ja vähendada kulusid.

Regierungschefs fordern Aufteilung der Strompreiszonen in Deutschland, um regionale Gerechtigkeit zu schaffen und Kosten zu senken.
Valitsusjuhid nõuavad Saksamaal elektrihinnatsoonide jagamist, et luua regionaalne õiglus ja vähendada kulusid.

Elektritüli põhja ja lõuna vahel: kas hinnad on varsti õiglased?

Täna, 16. augustil 2025 on fookuses arvukad Põhja-Saksamaa liidumaade algatused, mis nõuavad elektrituru põhjalikku reformi. Seda ei tohiks mingil juhul pidada kõrvalprobleemiks, sest surve ühtsete elektripakkumistsoonide kaotamiseks Saksamaal kasvab. Põhja-Saksamaa osariikide valitsusjuhid on nii otsustanud. Praeguse praktika kohaselt maksavad kõik tarbijad elektri eest sama hulgimüügihinda sõltumata oma piirkonnast, mida peetakse ebaõiglaseks, eriti Põhja-Saksamaa liidumaade jaoks.

Alam-Saksi liidumaa keskkonnaminister Christian Meyer rõhutab, et kehtiv määrus karistab neid piirkondi, mis on aktiivselt kaasa aidanud energia üleminekule. Schleswig-Holsteini, Brandenburgi ja Bremeni peaministritega on tal tugev toetus erinevate hinnatsoonide nõudlusele. Meyer väidab, et praegune ühtne tsoon kujutab endast "kingitust Baierimaale" ja toob kasu föderaalriikidele, kes hoiavad kinni fossiilkütustest. Reaktsioon põhjapoolsetele nõudmistele on aga vastuoluline: Baieri boss Markus Söder ja Baden-Württembergi peaminister Winfried Kretschmann lükkavad need ettepanekud kindlalt tagasi, mis õhutab diskussiooni veelgi.

Huvitava vaatenurga toob Euroopa elektrivõrguettevõtjate ühendus Entso-E, mis soovitab jagada kokku viieks tsooniks. Nende arvutuste kohaselt võib see kaasa tuua umbes 339 miljoni euro suuruse aastasäästu. See oleks tõepoolest teretulnud kergendus tarbijatele, kes seisavad pidevalt silmitsi kasvavate kuludega. Nõudlus elektri järele on eriti suur lõunapoolsetes liidumaades, mis toob ilmselgelt kaasa gaasielektrijaamade kulude suurenemise. Meyer kirjeldab praegust "pudelikaela juhtimist" kui kallist halba juhtimist; 2024. aastaks läheb see ainuüksi eeldatavasti maksma umbes 2,8 miljardit eurot.

Laiaulatuslik mõtlemine tulevikule

Uus föderaalvalitsus on koalitsioonilepingus märkinud, et ühtne elektripakkumise tsoon säilib, kuid EL-i Komisjon kavandab Saksamaa-Luksemburgi elektripakkumise tsooni võimaliku ümberstruktureerimise otsust 2026. aasta keskpaigaks. Michael Meyer näeb siin suurt väljakutset: "Meil on ELi uuringule vastamiseks aega kuus kuud, kuid kokkulepe ELi tasandil on endiselt ebakindel."

Elektrituru reformimise ettepanekul pole mitte ainult plahvatuslikud tagajärjed tervisele, vaid ka tohutud majanduslikud tagajärjed. Selles kontekstis võivad aktuaalseks muutuda ka muud teemad, näiteks nõudlus meditsiiniteenuste järele. See valdkond võiks kasu saada ka tõhusamatest hinnastruktuuridest energiasektoris, mis aitaks stabiliseerida kulusid kogu tervishoiusektoris.

Muide, samal ajal kui me räägime tervisest, suureneb ka digitaalses ruumis suhtlus meditsiiniteemadel. Meditsiiniliste emotikonide kollektsioon, nagu 💉 (süstal), 🩺 (stetoskoop) ja 🏥 (haigla), võimaldab kasutajatel sellest olulisest valdkonnast loominguliselt ja lõbusalt rääkida. Võib-olla avaldab see peagi mõju elektriturule, et suurendada läbipaistvust ja kodanike jaoks arusaadavust.

Eelseisvad arengud elektrisektoris näitavad selgelt, et oluline on kodanike häält kuulda ning muutusi mitte ainult nõuda, vaid ka aktiivselt edendada. Siin eeldatakse otsustajatelt head kätt!

Quellen: