Kuulsast võidusõidupaigast saab elamuparadiis: kodanikud teevad otsuse!

Kuulsast võidusõidupaigast saab elamuparadiis: kodanikud teevad otsuse!

Bremenis käib praegu põnev arutelu Ludwig-Roselius-Allee endise võidusõiduraja tuleviku üle. 30 hektari suurusel alal pole mõnda aega ratsaspordiga tegeletud; tegevus lõpetati 2018. aasta alguses. Kunagine oluline võidusõidurada koos oma kasutamata maaga on nüüd teravalt vaieldud teema. Alates sellest, kui majandussenaator Martin Günthner (SPD) ütles 2015. aastal üles üürilepingu Bremeni võidusõiduklubiga, et luua ruumi kuni 1000 korterile, on plaanid kasvanud ja arvamused nende kohta lahku läinud. Jah, elanikkond hääletas 2019. aastal toimunud rahvahääletusel selle paiga avaalana säilitamise poolt, mistõttu 55 protsenti valijatest hääletas arengu vastu. Kuid kriitikud kritiseerivad küsimuse olemust ja peavad võimalikke arusaamatusi, mis võivad takistada tõelise arvamuse tekkimist. Weser Kurier annab ülevaate selle olukorra väljakutsetest ja planeerimise hetkeseisust.

Praegu seisab linn ees elamispinna loomise ülesandega, võttes samal ajal arvesse kodanike vajadusi vaba aja veetmise ruumide järele. Majandussenaator Kristina Vogt (vasakul) plaanib ala osaliselt arendada, et reageerida Bremeni ägedale eluasemepuudusele elamispinna loomisega. Eriti linnas jääb järjest vähem ruumi peredele ja oskustöölistele, kes muidu lähikonda rändaksid. Teie idee on juba tekitanud segadust, sest võib-olla võib see isegi viia uue referendumini, et võimaldada laiemat diskursust. Opositsiooni kriitikud näevad aga demokraatia vastu rikkumist, sest 2019. aasta referendumil antud lubadused võivad minna üle parda. Buten un Binnen toob välja arvamuste erisused ja poliitiliste osalejate reaktsioonid.

Õnn disainis

Keskkonnaosakonna tellitud planeeringud on paljulubavad ja nende eesmärk on luua ala elav kasutus. Rotterdami planeerimisbüroo West 8 projekt hõlmab mitte ainult elamispindu, vaid ka avalikke ürituste alasid ja spordirajatisi. Näiteks on plaanis rajada restoran, üritusteruum, 3000 ruutmeetri suurune saal ja 500 parkimiskohaga parkimismaja. Lääneosas nähakse ette alad kooli- ja seltsispordiks. Need aspektid võiksid kodanikelt kindlasti positiivset tagasisidet saada, seda enam, et ka ala taastamine peaks toimuma koostöös elanikega.

Kuid kodanike osalus mängib siin keskset rolli. See on muutunud kaasaegses linnaplaneerimises asendamatuks. See mitte ainult ei soodusta projekti heakskiitu, vaid võimaldab inimestel aktiivselt osaleda oma keskkonna kujundamises. Kodanike osalemine võiks olla elujõuliste ja jätkusuutlike naabruskondade katalüsaatoriks. [Architektenwahl](https://www.architektenwahl.de/architekt/376-welche-rolle-spiele-b%C3%BCrger Beteiligungen-in-der-stadtplanung/) rõhutab, kui oluline on anda kodanikele sõnaõigus ja kasutada erinevaid osalusvorme, et integreerida kõik arvamused parimal võimalikul viisil.

Tee edasi?

See, kuidas plaanid ellu viia, sõltub aga suuresti rahalistest vahenditest, mida linnaeelarve suudab pakkuda. Hetkel tundub, et elanikel tuleb varuda kannatust, kuni hipodroomide ideed päriselt kooruvad. Majandussenaator Vogt on juba teatanud kõnelustest linnapea Andreas Bovenschulte ja hoonesenaator Özlem Ünsaliga, et arutada, kuidas edasi minna. Võib avada uue peatüki, kuid seni on näha, kuidas avalik sentiment areneb ja millised alternatiivid võivad veel laual olla. Seega on põnev näha, kuidas endise hipodroomi koha plaanid rulluvad ja milliseid teid ette võetakse.