Võlapidur Bremenis: kohus peab läbirääkimisi eelarvekriisist

Võlapidur Bremenis: kohus peab läbirääkimisi eelarvekriisist

Bremenis viitavad märgid õigusvaidlusele. Riigikohus arutas 10. septembril 2025 riigi vastuolulist laenuvõtmist aastateks 2023 ja 2024. Fookuses on küsimus, kas Bremenis on järgitud võlapiduri täpsustatud reegleid, mis kehtivad aastast 2020. See tähendab, et majapidamiste majandamine peab olema tasakaalus ilma uute laenudeta. Sellest hoolimata on Bremen viimastel aastatel erandi alusel võtnud märkimisväärseid laene. See tekitas segadust, eriti Bremeni CDU seas, kes kaebab osariigi valitsuse eelarveplaanide vastu kohtusse.

Erilise tõuke vaidlusele sai Bremeni taotlus saada 2023. aasta eelarvesse täiendavalt 2,7 miljardit eurot. Argumendid hõlmasid muu hulgas koroonakriisi tagajärgi, Ukraina sõja mõjusid ning energia- ja kliimakriisi. Bremeni senat viitab erakorralisele eriolukorrale, mis peaks neid meetmeid õigustama. CDU seevastu ei pea kliimakriisi selliseks hädaolukorraks ja on seadnud kahtluse alla laenuvõtmise seaduslikkuse. Vastavalt Bremeni osariigi põhiseaduse artiklile 131a on uus võlg lubatud ainult teatud tingimustel ja CDU on seisukohal, et need tingimused ei ole täidetud Rajooni ajaleht teatatud.

Menetlus ja võimalikud tagajärjed

Riigikohus kuulutab oma otsuse 23. oktoobril 2023, mis seab kahtluse alla ka selle, kas erandid võivad kehtida ka ettenähtavate kriiside korral. Kohus väljendas neid kahtlusi istungil ja leidis isegi, et mõned 2023. aasta märtsi eelarve resolutsioonid olid ebaseaduslikud. Üks kriitikapunkt oli see, et krediidiluba ei olnud lubatud mitme aasta jooksul, mis tõi kaasa lisaeelarve, mille Bremen pidi lõpuks tühistama. Eelkõige seadis kohus kriitilise kahtluse alla kliimakaitse põhjused. Kohtunik Sperlich tõi isegi välja idee "mis iganes" reeglist: mida kauem kriisiolukord kestab, seda põhjendatumad peavad olema edasiste laenude põhjused.

Bremeni CDU esitab ka teise etteheite: eelarveplaanid tuleb koostada nii, et eelarvepoliitilised lahendused leitakse õigel ajal ja neid rahastatakse tavapärastest ressurssidest. Seda oli näha ka taz ette lugeda. CDU rõhutab, et vastutust kliimakaitse eest ei saa nihutada uute võlgade võtmisele.

Kontekst ja võrreldavad juhtumid

Võlapidurite ja eelarveseaduse teema pole Bremeni jaoks ainult kuum teema. Ilmekas näide lähiminevikust on föderaalkonstitutsioonikohtu 2023. aasta novembris tehtud otsus, mis ütleb, et lisaeelarves miljardeid kulutusi liigitati põhiseadusevastaseks. Kohus leidis, et seadusandja ei ole piisavalt selgitanud, mil määral on eriolukord ja selle vastumeetmed omavahel piisavalt seotud. See suurendab muret, mida Bremeni osariigi kohus praegu arutab. Ka Bremenis võib sarnane argument viia eelarveplaanide tühisuseni, kuigi riik soovib välja tuua konkreetsed väljakutsed, mis on tekkinud katastroofidest nagu Covid-19 pandeemia.

Järgmised nädalad jäävad tõenäoliselt põnevaks, sest Bremeni kodanikud ootavad riigikohtu otsust – ja seda, kuidas linn suudab täita oma tulevikuvastutust ilma võlapidurit ületamata.