Bremen: Paar peab välismaal viibimise tõttu kodanikuraha tagasi maksma 33 000 eurot!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Bremenist pärit abielupaar peab tagasi maksma 33 000 eurot kodanikuraha, kuna elas aastaid välismaal ilma töökeskust teavitamata.

Ein Bremer Paar muss 33.000 Euro Bürgergeld zurückzahlen, da es jahrelang im Ausland lebte, ohne das Jobcenter zu informieren.
Bremenist pärit abielupaar peab tagasi maksma 33 000 eurot kodanikuraha, kuna elas aastaid välismaal ilma töökeskust teavitamata.

Bremen: Paar peab välismaal viibimise tõttu kodanikuraha tagasi maksma 33 000 eurot!

Praegu tekitab segadust skandaalne juhtum Bremenist: Nigeeria abielupaar peab tagasi maksma ligi 33 000 eurot kodanikuraha. Selle tagasimakse põhjus? Paar viibis aastaid välismaal vastutavat töökeskust teavitamata. merkur.de aruannete kohaselt otsustas Alam-Saksimaa sotsiaalkohus täielikult kaotada oma õiguse riigi rahalisele toetusele.

Paar oli saanud SGB II alusel hüvitisi alates 2014. aastast, seega alustasid nad Hartz IV-ga ja läksid hiljem üle kodanikuhüvitisele. Kuid nagu selgus, ei elanud paar Bremenis, nagu nad väitsid. Uurimise käigus selgus, et nad elasid tõenäoliselt alaliselt Nigeerias aastatel 2016–2018. Manipuleerimise, asustamata korterite ja vastuoluliste ütluste põhjal tekkis lõpuks kahtlus, et paar jätkab töökeskuse petmist. 2018. aastal Bremeni lennujaamas toimunud passikontrolli intsident tõi päevavalgele ka lahknevused, mis pani võimud istuma ja märkama.

Uurimised ja vastuolud

Kohtunikud ei uskunud paari vastuväidet, et nad olid vaid lühikest aega eemal olnud. Tõendid võimaliku pettuse kohta olid ülekaalukad: lisaks asustamata korterile esines ka selliseid rikkumisi nagu mehe registreerimine Nigeeria transpordifirmas ja naise lubamine advokaadiks Nigeeriasse. Ka paari lapsed käisid Lagoses koolis. Kõik need asjaolud viisid selleni, et töökeskus tühistas heakskiitmisteate ja nõudis tagasimaksmist, samas kui paar ebaõnnestus oma õiguslikult siduva vastulause ja hagiga Bremeni sotsiaalkohtus.

Eriti pikantne on see, et kohus leidis, et siin oli tõendamiskoormis vastupidine. Tavaliselt peaks töökeskus tõendama kodanikuhüvitise saaja puudumist. Sel juhul õnnestus kohtunikel aga näidata, et paar oli "järjekindlalt" petnud. See toob kaasa hoiatuse kõigile, kes saavad sarnaseid hüvitisi: Kõik välismaal viibimised on kindlasti vajalik eelnevalt töökeskusega selgeks teha, kuna [gegen-hartz.de](https://www.gegen-hartz.de](https://www.gegen-hartz.de/judgments/kein-brgergeld-nach-halt-im-ausland-33000-euro-mussen-jetzt-zurckgezahlt- Werden).

Väljavaade tulevasteks juhtumiteks

Tõenäoliselt on otsusel kaugeleulatuvad tagajärjed ka tulevastele juhtumitele. Kodanikutoetuse saajatel on tavaliselt lubatud viibida välismaal maksimaalselt kolm nädalat aastas, ilma et nad kaotaksid oma õigust. Igaüks, kes on pikemat aega eemal või ei saa tööbüroolt nõusolekut, peab ootama sarnaseid tagajärgi. Võiks arvata, et enamik inimesi õpib sellistest kogemustest, kuid nagu buergergeld.org tabavalt ütleb, jääb tõendamisnõuete probleem alles. Seda illustreeriv näide on Berliini perekonna juhtum, kes pidi palverännaku tõttu Mekasse tagasi maksma 22 600 eurot.

Kokkuvõttes näitab see juhtum dramaatiliselt, kui oluline on sotsiaaltoetuste saamisel läbipaistvus ja ausus. Ära lase neil kogemustel end heidutada: tee oma viibimised alati eelnevalt selgeks ja veendu, et kõik on õige!

Quellen: