Berliin juhib bussiradadega – aga kus on edasiminek?

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

121 km pikkusega Berliinis on Saksamaal suurim bussiradade osakaal. Kuid senat ei kavanda uusi bussiradasid.

Berlin hat mit 121 km den höchsten Anteil an Busspuren in Deutschland. Doch der Senat plant keine neuen Busspuren.
121 km pikkusega Berliinis on Saksamaal suurim bussiradade osakaal. Kuid senat ei kavanda uusi bussiradasid.

Berliin juhib bussiradadega – aga kus on edasiminek?

Bussid tänaval – kuidas on lood Saksamaa linnade bussiradadega? Praegune linnade võrdlus näitab, et Berliinis, kus on muljetavaldavad 121 kilomeetrit bussiradasid, on Saksamaal suurim eriradade osakaal. See moodustab umbes 2,3% kogu teedevõrgust. See selgub German Environmental Aidi (DUH) uuringust, mis kogus andmeid 40 linnas. Teisel ja kolmandal kohal järgnevad Aachen ja Mainz, mõlema osakaal 1,4%. München ja Hamburg on samuti lähedal ja näitavad, et bussirajad on paljudes linnades väga populaarsed.

Aga kuidas on lood teiste linnadega? Küsitletud 40 asukohast vaid viis said reserveerida rohkem kui 1% oma teedevõrgust bussiradade jaoks. Seevastu sellistes linnades nagu Halle (Saale), Krefeld, Magdeburg ja Oberhausen pole isegi bussiradasid. DUH-i föderaalne tegevdirektor Jürgen Resch on teravalt kritiseerinud bussiradade väikest osakaalu enamikus suurtes linnades. Ta märgib, et pop-up bussirajad on kulutõhus ja koheselt tõhus lahendus, et vältida ummikuid ja hilinevaid busse, mis lisaks õhukvaliteedi halvenemisele ka suuremat CO2 emissiooni põhjustavad.

Kriitika ja tegevusetus

Berliinis ei kavanda senat täiendavaid bussiradu vaatamata seadusemuudatusele, mis muudaks uute bussiradade loomise lihtsamaks. See on põhjustanud rahulolematust SPD-s transpordikomisjonis. CDU seevastu väidab, et bussirajad võtaksid teiste liiklejate jaoks ruumi, mis õhutab arutelu veelgi. Sellised linnad nagu Köln, Stuttgart ja Bremen ei ole samuti määranud uusi bussiradasid, mis suurendab survet vastutavatele isikutele probleemi lahendamiseks.

Teine murekoht on olemasolevate bussiradade kasutamine. Sageli vabastatakse need muude liiklusliikide jaoks kas teatud kellaajal või lisamärkide kaudu, mis suurendab kontrollikoormust. Lisaks kasutavad või pargivad bussiradasid sageli mootorsõidukid, mis vähendab oluliselt nende eriradade efektiivsust. Positiivne trend on aga see, et paljud linnad kasutavad sõiduaegade lühendamiseks järjest enam foorituledes busside eelisjärjekorra ümberlülitamist.

Alternatiivid ja tuleviku lähenemisviisid

An example of a more creative approach is Düsseldorf, where the city plans to rely more on mixed solutions. München seevastu jätkab bussiliinide koondamist keskliinidele ja on suurendanud sagedust, et parandada ühendust. These approaches show that there is not only a lack of bus lanes, but also innovative ideas for improving local transport.

Dialoog bussitranspordi tuleviku üle Saksamaa linnades ei tohiks kunagi lõppeda, sest lõppkokkuvõttes sõltub nendest otsustest paljude kodanike liikuvus. Saab näha, kuidas linnad praegustele väljakutsetele reageerivad ja kas peagi esitatakse uusi lahendusi.

Quellen: