Kolm afgaani kirikus varjupaigas: lootus uuele tulevikule Saksamaal

Kolm afgaani kirikus varjupaigas: lootus uuele tulevikule Saksamaal

Bremenis, täpsemalt Lesumis, käib praegu tuline arutelu kiriku varjupaiga teemal. Fookuses on kolm afgaani, kes põgenesid kodumaalt kümme ja üksteist aastat tagasi ning elasid mitu aastat Rootsis. Seal käisid nad koolis, läbisid koolituse ja töötasid oma töökohal. Kuid töökeeld ja Afganistani repatrieerimise oht ajendasid teda Saksamaale emigreeruma. Euroopa seaduste järgi vastutab riik, kes esimesena Euroopas pagulasi vastu võtab – ja selleks võib olla Rootsi. Weseri kuller teatab, et afgaanid võidakse saata tagasi Rootsi kuue kuu jooksul, kui nad ei naudi kiriku varjupaiga kaitset.

Praegu on kolmest mehest kaks juba taotlenud kiriklikku varjupaika Lesumi Ülestõusmise kirikus, samas kui protsess neist ühe jaoks alles käib. Kirikuühenduste varjupaiga tegevdirektor Lars Ackermann on meeste olukorraga põhjalikult tutvunud ja on veendunud, et neil on Afganistanis "null tulevikku". Saksamaal võiks oskustööliste jätkuva nappuse tõttu nende koolitamine olla eeliseks ja ühtlasi säästa riigikulusid. Deutschlandfunk Nova juhib tähelepanu sellele, et kuigi seda tüüpi varjupaigad ei ole seaduslikult tunnustatud, toetavad seda moraalsed veendumused ja see kaitseb inimesi väljasaatmise eest.

Väljakutsed ja parimad võimalused pagulastele

Kiriku varjupaiga keskne aspekt on võimalus saada aega varjupaigataotluste ümberhindamiseks. Kaitse antakse tavaliselt raskuste korral, kui on äge oht elule või jäsemetele, nagu näitab kolme afgaani olukord. Samuti peab meestel olema positiivne vaade maale jäämisele. Paljud loodavad väljasaatmisel takistusi, mis võivad olla tingitud riiklikust tagakiusamisest. Religioonipoliitika ekspertide algatus võtab kokku, et kirikliku varjupaiga õiguslik alus põhineb poliitilistel kokkulepetel, mitte õiguslikel alustel. See toob kaasa põneva, kuigi juriidiliselt küsitava olukorra.

Afgaanide ees seisvad väljakutsed ei seisne mitte ainult nende varjupaigamenetluste ebakindluses, vaid ka sotsiaalses aktsepteerimises. Kuna mehed on lääneliku taustaga, kardavad nad, et Afganistanis ei võeta neid hästi vastu. Nad on motiveeritud töötama eesmärgiga kiiresti pääseda riiklikest toetustest välja, kuid jääb ebaselgeks, kuidas varjupaigaasutused nende taotlusi otsustavad. Teatav lootus jääb siiski alles, sest Saksamaa ei küüdita praegu peale kurjategijate kurjategijaid Afganistani ja võiks seetõttu leida pragmaatilisema lahenduse.

Kirikute ja kogukondade roll

Kogukondade ja kirikute toetus on varjupaigamenetluse asendamatu osa. Kiriku varjupaik on kaitsevahendina olnud kättesaadav üle 40 aasta ja see on andnud lootust paljudele põgenikele. 2022. aasta andmetel pakkusid kaitset otsijatele varjupaika 859 protestantlikku, 243 katoliiklikku ja 15 vabakiriku kogukonda. Religioonipoliitika ekspertide algatus rõhutab, et kirikliku varjupaiga traditsioon ulatub tagasi iidsetesse aegadesse ja mängib olulist rolli pagulastega tegelemisel ka tänapäeval. Samas kritiseeritakse ka kirikuid, sest need võivad õõnestada kehtivat seadust ja takistada küüditamisi.

Lesumist pärit kolme afgaani olukord ei ole ainult individuaalne põgenemislugu, vaid peegeldab ka keerulist debatti küüditamise, kaitse ja inimsaatuse üle. Lähinädalad saavad määravaks, kas ja kuidas saab neile Saksamaal uue elu võimalikuks teha.