Borkum vee all: randade tugevdamine on nüüd pakilisem kui kunagi varem!

Borkum vee all: randade tugevdamine on nüüd pakilisem kui kunagi varem!

Borkumi saar, mis on teadaolevalt seitsmest Ida-Friisi saarest kõige eraldatum, on sajandeid sattunud Põhjamere ettearvamatute jõudude meelevalla alla. Mõõna ja tuule dünaamika muudavad selle ainulaadse puhkusepiirkonna ilmet pidevalt. Nagu t-online.de teatab, on nende muutuste ulatus praegu murettekitavalt ilmne. Lisaks liivataseme langusele on erosiooni põhjuseks Välis-Emsi hoovused ja avamere rifikaare puudumine. See niinimetatud "Põhjamere mänguasi" ei too endaga mitte ainult ilu, vaid ka väljakutseid rannikuelanikele ja turistidele.

Viimastel päevadel on olukorda halvendanud mitte ainult looduslikud erosiooniprotsessid, vaid ka Põhjamere saartel ulatuslikke kahjustusi põhjustanud torm Zoltan. Borkumil kaldus randa osa Teise maailmasõja aegsest punkrist, mis kuni viimase ajani oli hästi ankurdatud kaitsva düüni külge. Linnapea Jürgen Akkermann (erakonnaväline) teatas, et see betoonplokk uhuti tõenäoliselt minema ööl vastu neljapäeva vastu reedet, kuid esialgsetel hinnangutel see mingit ohtu ei kujuta. Rannajoone erosiooni süvendavad veelgi sellised ilmastikunähtused, mis niigi pingelist olukorda ei paranda, teatab ndr.de.

Fookuses rannikukaitse ja geoloogia

Põhjamere rannajooned on püsivate muutuste all, millel on nii looduslikud kui ka inimlikud põhjused. Vastavalt g-v.de kujundavad rannikumaastikku eelkõige erosioon, settimine ja tektoonilised protsessid. Tugevad ookeanihoovused, mis Borkumi läänerannikul ägedalt töötavad, on tõeline tegur, mis viib saare ulatuslike muutusteni. Lisaks on inimtegevused, nagu maaparandus ja sadamaehitus, oluliselt mõjutanud looduslikku ranniku dünaamikat ega ole vähendanud erosiooniriske.

Käimasolevad muudatused nõuavad jätkusuutlikke lahendusi rannakaitses. Kliimamuutustega silmitsi seistes seisavad vastutajad silmitsi suure dilemmaga – kombineerida uuenduslikke tehnilisi lahendusi kohalike kogukondade kaasamisega. Sellised strateegiad nagu puhvertsoonid ja taastamine muutuvad väärtuslike rannajoonte ja nendel elavate inimeste kaitsmiseks üha pakilisemaks.

Üldiselt iseloomustab praegu Borkumi ja teiste Põhjamere saarte ümber tekkivat pilti looduslike ja inimtegevusest tingitud muutuste kombinatsioon rannikumaastikul. Väljakutsed on suured, kuid nutika lähenemisega rannikukaitsele võiks saar ka edaspidi säilitada Põhjamere ilu. Jääb vaid loota, et järgmised tormihoogud veelgi suuremat kahju ei tekita.