Bundeswehri plakatid Bremenis: Poliitiline grafiti tekitab segadust!

Bundeswehri plakatid Bremenis: Poliitiline grafiti tekitab segadust!

Bremeni kesklinnas ja naaberrajoonides leidis aset tähelepanuväärne juhtum: tundmatud inimesed rikkusid arvukalt Bundeswehri reklaamtahvleid. Kuidas t võrgus Väidetavalt puutusid politseinikud suuremahulise grafitiga kokku laupäeval, 6. septembril patrulli käigus. Vähemalt seitse plakatit olid kaunistatud provokatiivsete poliitiliste loosungitega.

Mõjutatud piirkonnad on Bremen-Östliche Vorstadt, Mitte, Gröpelingen ja Walle. Plakatid sisaldavad selliseid ütlusi nagu "Föderaalvalitsusse läheb ainult koer" ja "Rahu on punane, revolutsioonid lõpetavad sõjad". Need sõnumid viitavad politsei pressiesindaja sõnul sellele, et kurjategijad ei nõustu Bundeswehriga. Vastutajate täpsed motiivid on aga ebaselged ning politsei ei oska praegu hinnata, kas taoliste juhtumite kobaras on. Sellegipoolest annab pressiesindaja mõista, et sellist grafitit tuleb ette "aeg-ajalt".

Praegused arutelud Bundeswehri üle

Juhtum heidab valgust Bundeswehri ümber käimasolevatele aruteludele. See on Saksamaa sõjaline jõud ja praegu on sellel umbes 181 000 tegevsõdurit. Pärast Teist maailmasõda sai liiduvabariik 1955. aastal suveräänsuse kaitse korral relvastuda. Osa praegusest arutelust rõhutab vajadust suurendada vägede arvu, seda ka Ukraina konflikti väljakutsete tõttu. Föderaalvalitsus plaanib oma vägede arvu suurendada 50 000 kuni 60 000 sõdurini.

2024. aasta aprilli küsitlus näitas, et 79 protsenti elanikkonnast hindas Bundeswehri praegust moodustamist negatiivselt. Lisaks näitavad praegused uuringud, et Saksamaal pooldab 45 protsenti inimestest kohustusliku ajateenistuse taaskehtestamist – meede, mis ei puudutaks ainult mehi, vaid ka naisi. Need arengud on ajendatud muu hulgas ka NATO-sisese kaitsekulutuste suurendamise otsustest, kus arutatakse eesmärki saavutada 2035. aastaks viis protsenti riigi sisemajanduse koguproduktist.

Poliitilised ja sotsiaalsed tagajärjed

Reaktsioonid grafitile on olnud segased nii poliitikas kui ka ühiskonnas. Ühelt poolt näeb Bundeswehr end kui asendamatut institutsiooni, mis tagab riigi kaitse, teisalt aga tuntakse muret sõjalise kohaloleku ja kulutuste pärast. Arutelu Bundeswehri staatuse ja sellega seotud sotsiaalsete ja poliitiliste tagajärgede üle on aktuaalsem kui kunagi varem.

Bremenis toimunud intsident on selge signaal, et rahu, sõjalise ja sotsiaalse vastutuse küsimused on jätkuvalt vastuolulised. Eks ole näha, kes selles arutelus lõpliku sõna ütleb.