Suche
Mein Konto
Sõjavastane päev: Bremerhaven mälestab ohvreid, Bremen demonstreerib!
2025. aasta sõjavastase päeva mälestusüritused Bremerhavenis ja Bremenis: pärgade asetamine, meeleavaldused sõja ja rahu teemal.
Sõjavastane päev: Bremerhaven mälestab ohvreid, Bremen demonstreerib!
1. september 2025 on Bremenis mälestus- ja hoiatuspäev. Keskpäeval toimus Bremerhavenis liigutav mälestusüritus, kus Saksa Ametiühingute Konföderatsioon (DGB) ja Saksa Sõjahaudade Komisjon asetasid pärja Suurkiriku ees olevale mälestusmärgile. Selleks oli sõjavastane päev, mida on ametlikult tähistatud alates 1957. aastast, et meenutada Teise maailmasõja õudusi ning juhtida tähelepanu sõja ja militariseerimise ohtudele. Buten ja sees teatab, et lisaks pärgade asetamise tseremooniale toimus Bremenis ka meeleavaldus, mis keskendus ajateenistuse ja sõja tagajärgedele.
Konfliktide tõttu on maailmas hukkunud üle 200 000 inimese, millest enamik on Ukrainas ja Lähis-Idas, ning DGB teravdab arutelu rahu- ja julgeolekukorra üle ÜRO raames. Selles kontekstis viitab DGB riikide suveräänse võrdsuse ja inimõiguste põhimõtetele, mis tingis oluliselt ÜRO asutamise 80 aastat tagasi. DGB rõhutab, et on aeg tugevdada diplomaatilisi algatusi ja lõpetada võidurelvastumine.
Praegused sündmused ja nõudmised
Tänane mälestusüritus ja sellega kaasnevad tegevused on osa laiemast Bremenis kavandatavatest tegevustest. Bremeni pagulasnõukogu korraldas sel õhtul kell 18.30 meeleavalduse. mis käsitles sõdade ja sõjaväe ülesehitamise humanitaartagajärge. See näitab, et rahuküsimus pole mitte ainult ajalooline kaalutlus, vaid ka praegune, kiireloomuline reaalsus. Nõuded desarmeerimiseks ja selgele pühendumisele rahupoliitikale on valjemad kui kunagi varem.
Laiemas kontekstis käsitletakse debatti ajateenistuse taaskehtestamise üle, mida paljud näevad sammuna tagasi militaristlike tendentside suunas. Föderaalvalimised on kohe ukse ees ja poliitilised seisukohad selles küsimuses on kodanike hääletusotsuste jaoks olulised.
Sõjavastase päeva tähendus
Sõjavastane päev, mis ulatub tagasi Saksa Rahuühingu asutamiskampaaniasse, kasutab ajaloolist 1. septembrit, et meenutada sõja julmusi ja seista pikaajalise rahupoliitika eest. Sellise mälestuspäeva idee ulatub 19. sajandisse ja seda on aja jooksul ikka ja jälle taaselustatud. Kuidas Vikipeedia selgitab, et sõjavastase päeva algatas DGB, aasta pärast kohustusliku ajateenistuse taaskehtestamist Saksamaal.
Arvestades ülemaailmseid konflikte ja suurriikide vahelist retoorikat, ei kutsu DGB mitte ainult kaitsevõime tugevdamist Saksamaal ja Euroopas, vaid ka naasmist ÜRO põhikirja väärtuste juurde. Sotsiaalsete murede arvelt tehtavad relvakulutused ei kahjusta mitte ainult kaitsevõimet, vaid ka demokraatia stabiilsust.
Ajal, mida iseloomustab ebakindlus, on rahu ja koostöö hääl endiselt hädavajalik. Tänane sõjavastane päev tuletab meelde, et tulevaste konfliktide vältimine ei nõua kunagi piisavalt relvi, vaid alati piisavalt mõistmist ja diplomaatiat.