Mälestus Bremenis: ajalooline vastutus genotsiidi eest Namiibias

Mälestus Bremenis: ajalooline vastutus genotsiidi eest Namiibias

11. augustil 2025 tähistati Bremenis Ohamakari lahingu aastapäeva ja Namiibias toimunud genotsiidiohvrite mälestust. Liigutava sündmuse toimumispaigaks oli Nelson Mandela pargis asuv koloniaalvastane monument. Linnapea Björn Fecker ning Namiibia kunstnikud ja eksperdid tulid kokku, et meenutada seda ajaloo tumedat episoodi ja rääkida mälestuskultuuri tähtsusest. Fecker rõhutas, et Herero, Nama, Damara ja Sani ülekohut ei tohi unustada. Ta rõhutas ajaloolist vastutust, millega me kõik peame silmitsi seisma, et minevikust õppida, nagu Natascha Kitavi, Namiibia laulja ja näitlejanna, oma liigutavates sõnades rõhutas.

Üritust modereeris Virginie Kamché Bremeni Aafrika võrgustikust ja seda korraldasid erinevad institutsioonid, sealhulgas Bremeni osariigi kodanikuhariduse keskus ja Bremeni senat. Nagu märkis prof dr. Manfred Hinz Bremeni Aafrika arhiivist, on Namiibia ja Saksamaa vaheline täielik selgitus ja lepitusleping veel pooleli.

Tume peatükk ajaloos

Saksamaa koloniaalminevik Namiibias ulatub aastatesse 1884–1915, mida iseloomustas kõige jõhkraim sõjaline vägivald kohalike elanike vastu. Eriti murettekitav oli aastatel 1904–1908 peetud hävitussõda Herero ja Nama vastu, mille käivitas kindralleitnant Lothar von Trotha kurikuulus "hävituskäsk". Hinnanguliselt suri selle aja jooksul kuni 100 000 inimest - umbes 80% hererotest ja umbes pool Namast. Genotsiidi peetakse 20. sajandi esimeseks ja sellel on mõjutatud kogukondadele ja nende järeltulijatele kaugeleulatuvad tagajärjed.

Pärast Esimest maailmasõda kaotasid kolooniad, sealhulgas "Saksa Edela-Aafrika", oma suveräänsuse ja Namiibia saavutas lõpuks iseseisvuse 1990. aastal. Saksamaa ei tunnustanud aastakümneid hererode ja namadega juhtunut. Pärast taasühendamist on Saksamaa ja Namiibia suhted järk-järgult paranenud, kuid arutelu reparatsioonide ja hüvitiste üle on endiselt keeruline. Esimesed ametlikud arutelud hüvitiste üle algasid 2015. aastal ning arutelu nende küsimuste üle tõi lauale ka palju juriidilisi küsimusi, näiteks tapmiste genotsiidiks kvalifitseerimise.

Teel lunastuse poole

2021. aasta juunis avaldasid Saksamaa ja Namiibia valitsused ühisavalduse Saksa koloniaalkuritegude käsitlemise kohta, mida peetakse reparatsiooniläbirääkimiste edusammuks. Saksamaa on nüüd genotsiidi tunnistanud ja lubanud arengu- ja ülesehitusprogrammi raames eraldada 1,1 miljardit eurot. Seda lepingut kritiseeriti aga selgelt, eriti Herero ja Nama poolt, kes arvavad, et Saksamaa poliitika ei arvesta sellega piisavalt.

Nüüd on väljakutse leida tee, mis tunnistab ajaloolist ebaõiglust ja austab tänapäeva tegelikkust. Keskset rolli mängib küsimus, kuidas käsitletakse juriidilist vastutust. Kriitiline lähenemine koloniaalkuritegudele ja vastutusele rahvusvahelise õiguse alusel nõuab põhjalikku mõtlemist imperialistliku vaatenurga ja vajadusest integreerida mõjutatud rahvaste vaatenurgad.

Bremenis toimunud mälestusüritus näitas taas, et ajalooga tegelemine on pidev protsess, mis peab olema ankurdatud mitte ainult riiklikul tasandil, vaid ka ühiskonna südames. Mineviku haavade ravimiseks ja õiglase tuleviku kujundamiseks on veel pikk tee minna.

Lisateavet nende teemade kohta leiate veebisaidil olevatest üksikasjalikest aruannetest Bremeni senati pressibüroo, bpb.de ja Goethe.de loe üles.